Mis on nõusolekuseadus?

Nõusolekust lähtuv seksuaalvägivalla regulatsioon ehk tavakõnepruugis nõusolekuseadus lähtub põhimõttest, et tahtevastane suguühe on vägistamine. See pole ainult üks seadus, vaid tähistab laiemat põhimõtet, et sugulise iseloomuga kuriteod on defineeritud ainuüksi tahtevastasuse ehk nõusoleku puudumise kaudu.

Praegu on Eestis teise inimesega tema tahte vastaselt suguühtesse astumine osaliselt legaalne ning see on vastuolus Istanbuli konventsiooniga. Eestis on käibel vägistamise definitsioon, mille kohaselt on vägistamine tahtevastane suguühtesse astumine viisil, kus on kasutatud vägivalda või kasutatud ära isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.

Nõusolekupõhine vägistamisdefinitsioon määratleb vägistamisena aga igasuguse vaba tahte vastase suguühtesse astumise – vägivald ning abitu seisundi ärakasutamine on seejuures ühed asjaolud teiste seas, mis välistavad ohvri vaba tahte, mitte eeltingimused, mille järgi vägistamist määratleda.

Allikas: Rohtmets, Elise (2024). Nõusolekuseaduse KKK. Feministeerium.

Feministeerium on koostanud vastused sagedastele küsimustele nõusolekuseaduse kohta, toetudes nii teadusartiklitele kui ka konsultatsioonidele asjatundjatega.

Loe lisaks

Vastused sagedastele küsimustele seoses nõusolekuseadusega (Rohtmets, Feministeerium 2024)

Hanah Lahe: Eesti vajab jah-mudelil põhinevat nõusolekuseadust (Lahe, ERR 2024)

Seksuaalvägivalla ohvrid Eesti õigussüsteemi nõiaringis: kohtupidamine tundub sageli hoopis ohvri üle käivat (Viik, Feministeerium 2021)

Artiklisari “Kuidas mõelda seksuaalsest nõusolekust?” (Rohtmets, Feministeerium 2023):

1. osa. Mis üldse on nõusolek?
2. osa. Seksuaalse nõusoleku mõtestamise mudelid. 
3. osa. Kuidas nõusolekut küsida?

Uuringuraport “Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine” (Tinn jt, Mõttekoda Praxis 2024)

Kuhu võiks viia entusiastlik jah? Seaduste mõjust soolisusele ja seksuaalsusele (Põldsam ja Kuusik, Feministeerium 2023)